2025 aasta suvel teostati H&M Restuudio OÜ poolt Lüganuse kiriku ida-ja lääneviilu keskaegsete maalingute konserveerimistöid.
Lüganuse kiriku keskaegse algkiriku ( ehitatud tõenäoliselt 14. saj keskpaik) välisfassaadi otsaviilud on kaunistatud dekoratiivsete elementidega. Hiljem on need jäänud kooriruumi pööningu ja torni varju, mis ehitati tõenäoliselt 15. sajandi teisel veerandil. Tegemist on siinses keskaegses arhitektuuris väga harukordsete näidetega välisfassaadi maalingutest, milletaolisi on teadaolevalt lisaks Lüganusele säilinud veel vaid Kaarma ja Haljala kirikus.
Lääne- ja idaviilu keskel on suur süvendrist (nn. kordusrist, mille harusid läbib väiksemristpalk) ja selle all kattekrohvile maalitud minusklitest tekstirida. Lääneviilul on kiri [h]elp got un[de maria] ja idaviilul [sanc]ta maria. Lääneviilu rist ja tekst on pisut suuremad kui idaviilul ning punast värvi. Idas on kirjad ja rist koloreeritud musta/ halli värviga.
Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Jüri-Martin Lepp ütleb, et Lüganuse kiriku maalingud on Eesti mõistes väga väärtuslikud, sest need annavad meile ettekujutust, missugused nägid meie kirikud välja keskajal. Seda, et kirikute interjöörid olid värvilised, kinnitavad paljud viimastel kümnenditel läbi viidud uuringud erinevates Eesti kirikutes. Asjaolu, et meie kirikud võisid olla palju värviküllasemad ka eksterjööris, seda saame praegu järeldada just ja ainult Lüganuse, Kaarma ja Haljala kirikute põhjal, kus taolised maalingukatked on säilinud. Kuna krohv kipub ikka aja jooksul väsima ja vajab uuendamist, siis ei ole sellel põhjusel ka enamus kirikute puhul analoogsed maalingud säilinud. Ka Lüganuse puhul aitas neil säilida asjaolu, et hilisemate ümberehituste käigus jäid need katuse alla varju, mis säästis neid meie armutu kliima eest ja aitas neil säilida tänase päevani. See on ka põhjus, miks järjest lõuna poole minnes ka maalitud hoonete fassaadid järjest levinumaks muutuvad. Rumeenias on näiteks tervete kirikute fassaadid kaetud tihedate maalingutega.
Isegi kui Lüganuse maalingud pärinevad 15. sajandi algusest, mitte 14. sajandi lõpust, siis on ikkagi nende valmimisest möödunud 600 aastat. Seega on need tekstifragmendid vanemad kui “Surmatants” ja Hermen Rode altarikapp Niguliste muuseumis.
Seega on nii vanade maalingute konserveerimine ja säilitamine ääretult oluline, sest need on hindamatuks tunnistajaks väga kaugest minevikust.
Kõikidel huvilistel on võimalik tutvuda maalingutega kohapeal, oma soovist eelnevalt teada andes.
Konserveerimistöid teostati: 28.07 – 02.08.2025 Töid teostas: H & M Restuudio OÜ ( Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Ekke Janisk, Anneli Randla) Lüganuse koguduse poolt juhtis projekti: Deivy Paavo Konserveerimistööde teostamist toetasid Muinsuskaitseamet ja Lüganuse Vallavalitsus
Idaviil peale konserveerimistöid. ( Foto: V. Õunapuu, 2025)
Lääneviil peale konserveerimistöid. (Foto: V. Õunapuu, 2025)
